isotoopanalüüse

Isotoopanalüüs, tuntud ka kui isotoopide analüüs, on teaduslik meetod, mida kasutatakse erinevate isotoopide proportsioonide või suhete määramiseks proovis. Isotoobid on sama elemendi aatomid, millel on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid, mis tähendab, et neil on erinev aatommass. Need väikesed massierinevused võivad põhjustada kergeid erinevusi füüsikalistes ja keemilistes omadustes, mida saab ära kasutada analüüsiks.

Meetodi aluseks on tavaliselt isotoopide eraldamine või nende kvantifitseerimine spetsiaalsete instrumentide abil, nagu massispektromeetrid. Erinevad isotoobid võivad käituda veidi erinevalt keemilistes reaktsioonides või füüsikalistes protsessides, näiteks aurustumisel või difusioonil. See erinevus annab aluse isotoopide koostise varieerumisele looduslikult esinevates materjalides või erinevate protsesside tulemusena.

Isotoopanalüüsi rakendused on laialdased. Seda kasutatakse geoloogias kivimite ja mineraalide vanuse määramiseks ning Maal toimunud keskkonnamuutuste uurimiseks. Arheoloogias aitab see kindlaks teha toidu päritolu ja rändeteid. Samuti on see oluline keskkonnateadustes, et jälgida reostuse allikaid ja ainete liikumist ökosüsteemides. Meditsiinis kasutatakse seda ainevahetuse uurimiseks ja haiguste diagnoosimiseks. Isotoopanalüüs annab seega väärtuslikku teavet materjalide ajaloo, päritolu ja protsesside kohta.