isolatsioonita

Isolatsioonita on termin, mida kasutatakse kirjeldamaks hoonet või selle osa, millel puudub või on väga vähe soojustust. Selline olukord on tavaline vanemates ehitistes ning võib tähendada, et seinad, katus või põrand ei ole varustatud piisava isolatsioonimaterjaliga. Ilma korraliku isolatsioonita laseb soojus kergemini väljapoole ning see mõjutab hoone energiakulu ning siseõhu mugavust.

Selline puudus suurendab soojuskadu ja energiatarvet ning võib muuta elamistingimused ebamugavaks. Külmal aastaajal on kondenseerumise ja hallituse risk suurem, eriti niisketes või halvasti ventileeritud ruumides. Lisaks võib heliisolatsioon olla nõrk, mis suurendab müra mõjutust ja ümbritseva keskkonna mõju.

Isolatsioonita hooned esinevad sagedamini vanemates elamutes, lao- või tööstushoonetes ning mõnel juhul rekonstrueeritavates või ajutistes hoonetes.

Parandamine hõlmab soojustuse lisamist seintesse, katustesse või põrandatesse. Võimalikud lahendused on välisseina isolatsioon, siseseina isolatsioon ja katuse- või põranda isolatsioon. Sobivad materjalid hõlmavad mineraalvill, vahtpolüstüreeni, polüuretaanvahtu ning muid sarnaseid isolatsioonimaterjale. Lisaks võib tihendamine ja veekaitse parandada tulemusi.

Riiklikud standardid ja energiamärgised suunavad hoonete energiatõhususe parandamist. Isolatsiooni lisamine võib tuua kokkuhoidu ning parandada elamistingimusi, kuid tasuvus sõltub ehitise vanusest, konstruktsioonist ja kasutamisest.