irratsionaalsuste

Irratsionaalsuste mõiste viitab erinevatele vormidele mõtlemises ja käitumises, mis ei vasta ratsionaalse otsuste tegemise standarditele. See hõlmab nii loogilise põhjenduse puudumist kui ka emotsioonide või motivatsiooniliste tegurite mõju, mis viib hinnangute ja valikute sobimatuse või ebaadekvaatsuseni.

Filosoofias eristatakse normatiivset ratsionaalsust sellest, kuidas inimesed tegelikult mõtlevad ja otsustavad, ehk kirjeldavat ratsionaalsust. Irratsionaalsuste hulka kuuluvad kognitiivsed kaldutused (kalduvused), heuristikad ning emotsioonide mõju, mis võivad lihtsustada mõtlemist, kuid viia vigadeni. Näidetena on kinnituse kallutatus, riskihindamise viperused ja status quo kalduvus. Piiratud ratsionaalsuse idee, mille esitasid Herbert Simon ja kaaslased, näitab, et kognitiivsed ressursid ja info kättesaadavus piiravad inimeste suutlikkust optimaalseid otsuseid tegema.

Matemaatikas tähendab irratsionaalsus tavaliselt arvu, mida ei saa väljendada kui kahe täisarvu suhet. Näited on ruutjuur 2, π ja e; need numbrid on irratsionaalsed. Need numbrid on lõpmatud ja neid ei saa täpselt väljendada täisarvude suhte kaudu.

Kokkuvõttes hõlmavad irratsionaalsuste uurimised nii filosoofilisi kui kogemuslikke vaatenurki: need aitavad mõista piiranguid ratsionaalsuses ning selgitada, kuidas emotsioonid, teadmiste piirangud ja kognitiivsed kalduvused mõjutavad inimkäitumist.