instrumentatsioonivõimendid

Instrumentatsioonivõimendid, tihti lühendatult instrumendivõimenditeks, on kõrge täpsusega diferentsiaalvõimendid, mis on projekteeritud signaalide võimendamiseks, mis on pärit mõõtevahenditest. Nende peamine eesmärk on eraldada nõrgad signaalid suurtest ühissignaali rõhumisest (common-mode noise), mis on sageli nii mõõtevahendist kui ka keskkonnast tingitud. Selle saavutamiseks kasutavad nad tavaliselt kolme operatsioonivõimendit või sama funktsionaalsusega integreeritud skeemi.

Instrumentatsioonivõimendite peamised omadused hõlmavad suurt ühissignaali allasurumise suhet (common-mode rejection ratio, CMRR), suurt sisendtakistust ja täpset võimendust, mida saab hõlpsasti ühe välise takistiga reguleerida. Suur CMRR on kriitiline, et välistada soovimatud signaalid, mis on ühised mõlemale sisendile. Suur sisendtakistus tagab, et võimendi ei koorma allikat ega mõjuta selle tööd. Ühe takistiga reguleeritav võimendus lihtsustab süsteemi kalibreerimist ja kohandamist erinevate signaaliallikatega.

Neid kasutatakse laialdaselt mitmesugustes rakendustes, sealhulgas meditsiiniseadmetes (nt EKG, EEG), tööstusautomaatikas, helitehnikas ja teadusuuringutes, kus on vaja mõõta ja töödelda väikeseid diferentsiaalsignaale suurte ühissignaalide taustal. Instrumentatsioonivõimendite hea jõudlus muudab need asendamatuks tööriistaks täppismõõtmiste ja signaalitöötluse valdkonnas.