infrastruktuurivõrk

Infrastruktuurivõrk on omavahel ühendatud füüsiliste ja organisatsiooniliste struktuuride süsteem, mis tagab ühiskonna ja majanduse toimimise ning arengu. Võrk hõlmab põhiteenuste pakkumist ja edastamist ning sisaldab nii riigi kui kohalike omavalitsuste infrastruktuuri, sealhulgas transporti, energia, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme, andmesidet ning sotsiaalset infrastruktuuri.

Võrku kuuluvad peamised alavõrgud on transport (maanteed, raudtee, sadamad, lennujaamad), energia (elektrivõrk, gaasijuhtmed), vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, andmeside ja digitaalne infrastruktuur (telekommunikatsioon, lairibavõrgud, andmekeskused, pilvandmetöötlus) ning sotsiaalne infrastruktuur (koolid, tervishoiuasutused, pääste- ja julgeolekuteenused). Lisaks võivad võrguga seotud olla jäätme- ja keskkonnateenuste süsteemid ning muud teenustetoetavad infrastruktuuri komponendid.

Infrastruktuurivõrgu iseloomulikud jooned on töökindlus ja vastupidavus, võimekasutus ja mahu suurendamise võimalus ning reduntsus. Kuna erinevad alavõrgud on tihedalt seotud, võivad ühe osa rike või katkestus põhjustada kaskaadseid mõjusid teistes sektorites. Seetõttu on oluline kriisiresilientsus, varud ja katsetuste planeerimine ning riskide minimeerimine.

Planeerimine ja haldamine hõlmavad pikaajalist visiooni, investeeringute koordineerimist, rahastamisvõimalusi ning regulatsioone ja standardeid. Digitaalne ja jätkusuutlik areng suurendab infrastruktuuri tõhusust ning nõuab samal ajal tugevat küber- ja ohutusalast juhtimist. Eesmärk on tagada ligipääsetavus, kvaliteetne teenindus ja stabiilne majanduskasv.