inflektsiooni
Inflektsioon (inflection) on keeleline protsess, mille käigus sõnad muunduvad vormideks, et väljendada grammatikalisi kategooriaid ja semantilisi suhteid lauses. See hõlmab nimisõnade, omadussõnade ja asesõnade käänamist ning tegusõnade konjugatsiooni, samuti erinevaid vorme aja, kõneviisi, isiku ja arvu näitamiseks. Inflektsioon võimaldab lause tähenduse selgemaks muutmiseks kasutada erinevaid sünnistruktuure sõltuvalt kontekstist.
Nimetus “inflektsioon” tuleb ladina keelest inflectere ‘painutada’ ja flexio ‘painutamine’, ning on laenatud paljudest keeltest. Mõiste
Nimisõnade ja asesõnade inflektsiooniks nimetatakse deklineerumist ehk käänemist: nimisõnad muunduvad käänetes, mis näitavad omastavat, osakaalu või
Tegusõnad aretatakse konjugatsiooniga: nad näitavad aega (olevik, minevik, tulevik), isikut ja arvu, kõneviise (indikaativ, imperatiiv, konditsionaal),
Inflektsioon on oluline keeleline mehhanism, mis võimaldab paindlikku lause ehitamist ja mõistmist nii kirjanduses kui igapäevases