infektsioonioht

Infektsioonioht on isiku või rühma nakkuse omandamise tõenäosus kindlal ajal või konkreetsetes olukordades. See mõiste kehtib nii üldise elanikkonna kui ka spetsiifiliste keskkondade korral, nagu haiglad, hooldekodud või toidu- ja joogivee süsteemid. Infektsiooniohtu hinnitakse tervishoius, epidemioloogias ja keskkonnauuringutes ning see on aluseks ennetus- ja kontrollimeetmete kavandamisel.

Infektsiooniohtu mõjutavad mitmed tegurid. Patogeenide kogus ja nakkavus, ülekandmise viis (õhuline, kontaktne, seedetrakti või vere kaudu), inimese vastuvõtlikkus (vanus, immuunsüsteemi seisund, kaasuvad haigused), keskkonnatingimused (sanitaartase, ruumiline tihedus, ligipääs puhtale joogiveele ja toidule) ning vaktsineeritus ja antimikroobse resistentsuse tase.

Meditsiinilises kontekstis on infektsioonioht sageli seotud haiglate ja tervishoiuasutuste nakkustega (nakkused, mis tekivad meditsiinilise sekkumise käigus). Ennetusmeetmed hõlmavad kätehügieeni järgimist, desinfitseerimist ja steriliseerimist, isikukaitsevahendite kasutamist, patsiendi eraldamist või isolatsiooni vajaduse korral, vaktsineerimist ning antibiootikumide ratsionaalset kasutamist ja jälgimist.

Riskide hindamine põhineb haiguste jälgimisel ja andmete analüüsil ning eesmärk on vähendada nakkuste tekkimise võimalust, kaitsta haavatavamaid rühmi ja parandada üldist terviseohutust. Avalikkusele suunatud teabega ühendatakse tihti riskid ja soovitatud ennetusvaldkonnad ning need kohandatakse vastavalt kogukonnale.