infatsioonimäär

Infatsioonimäär, tuntud ka kui inflatsiooniprotsent, näitab kauba- ja teenusehindade üldise taseme tõusu kiirust ajaühikus. Tavaliselt mõõdetakse seda aastase protsendina, võrreldes tarbijahinnaindeksi (THI) taset ühel perioodil selle tasemega aasta tagasi. Tarbijahinnaindeks koostatakse erinevate kaupade ja teenuste keskmise hinna muutuste põhjal, mis on olulised tavalise majapidamise jaoks.

Kõrge infatsioonimäär tähendab, et raha ostujõud väheneb kiiresti. See tähendab, et sama summa eest saab tulevikus osta vähem kaupu ja teenuseid kui praegu. Selline olukord võib negatiivselt mõjutada nii tarbijaid kui ka ettevõtteid. Tarbijad võivad hakata tarbimist edasi lükkama, oodates hindade langust, samal ajal kui ettevõtted võivad kogeda kasvanud tootmiskulusid ja vähenenud nõudlust.

Madal ja stabiilne infatsioonimäär, mida paljud keskpangad oma eesmärgiks seavad (sageli umbes 2%), peetakse tavaliselt majandusele tervislikuks. See annab ettevõtetele kindlustunde investeerimiseks ja tarbijatele kindlustunde kulutamiseks, samal ajal kui see vältib deflatsiooni ehk hindade üldist langust, mis võib samuti majandusele kahjulik olla. Infatsioonimäär mõjutab otseselt ka intressimäärasid, sest keskpangad kasutavad seda rahapoliitika reguleerimiseks. Kui infatsioonimäär on kõrge, võivad keskpangad intressimäärasid tõsta, et majandust rahustada ja hindade tõusu pidurdada.