implementeerimisest

Implementeerimisest ehk implementeerimise mõistest räägitakse protsessina, mille käigus plaan või lahendus viiakse ellu ja muudab organisatsiooni toimimise vastavalt vajadustele. See mõiste on levinud mitmes valdkonnas, nagu tarkvara arendus, avalik poliitika, äri- ja organisatsioonijuhtimine. Erinevates kontekstides kasutatakse sarnaseid termineid—implementeerimine, juurutamine või rakendamine—aga tähendus jääb peamiselt samaks: idee või lahendus muudetakse toimivaks ja kasutatavaks.

Implementeerimisprotsessi iseloomustavad tavaliselt järgmised etapid: planeerimine ja vajaduste hindamine, lahenduse disain ja kohandamine, arendus (koodimine või konfiguratsioon), testimine ja kvaliteedi tagamine, juurutamine (võimalusel faas- või pilvepõhine), kasutuselevõtt ning koolitus, ning hiljem hooldus ja jälgimine. Eduka implementeerimise mõõdikud hõlmavad kasutuselevõtu määra, süsteemi jõudlust, kasutajate rahulolu, vastavust nõuetele ning kulude ja kasu suhet.

Implementeerimine nõuab tugevat koostööd, riskide juhtimist ja muudatuste korraldamist. Õige ajal ja hästi planeeritud tegevused suurendavad projekti edukust, parandavad teenuste kvaliteeti ja suurendavad organisatsiooni võimet reageerida muutustele. Artiklis käsitletakse implementeerimist kui üldist mõistet; konkreetset tüüpi implementatsioonid võivad erineda sõltuvalt valdkonnast, näiteks tarkvara arendus, avalik sektor või äriprotsesside ümberkujundamine.