immuunsüsteemihaigustega

Immuunsüsteemihaigused, tuntud ka kui autoimmuunhaigused, tekivad siis, kui immuunsüsteem, mis tavaliselt kaitseb keha haiguste ja infektsioonide eest, hakkab ekslikult ründama keha enda terveid rakke ja kudesid. See immuunsüsteemi "rikkumine" võib põhjustada kroonilist põletikku ja kahjustada erinevaid kehaosi.

Immuunsüsteemihaiguste täpne põhjus ei ole alati selge, kuid arvatakse, et selle taga on keeruline kombinatsioon geneetilistest teguritest ja keskkonnateguritest, nagu viirusinfektsioonid või teatud ravimid. Need haigused võivad mõjutada igasuguseid inimesi, olenemata east või soost, kuid mõned tüübid on teatud demograafilistes rühmades sagedasemad.

Sümptomid varieeruvad suuresti sõltuvalt sellest, milliseid kehaosi immuunsüsteemi rünnak mõjutab. Levinud tunnused võivad hõlmata väsimust, liigesevalu, nahalööbeid, palavikku ja organite talitlushäireid. Näiteks võib reumatoidartriit mõjutada liigeseid, samas kui türeoidiit võib kahjustada kilpnääret.

Diagnoosimine hõlmab tavaliselt füüsilist läbivaatust, vereanalüüse, mis otsivad autoantikehade olemasolu, ja mõnikord ka biopsiaid kahjustatud kudedest. Kuigi enamikku immuunsüsteemihaigusi ei saa täielikult välja ravida, on olemas ravimeetodeid, mis aitavad leevendada sümptomeid, vähendada põletikku ja aeglustada haiguse progresseerumist. Raviplaan on individuaalne ja seda kohandatakse vastavalt patsiendi konkreetsele haigusele ja selle raskusastmele.