immuunsuppressiooni
Immuunsuppressioon tähendab immuunsüsteemi osakülgade või kogu teise üleskoormuse vähendamist, et kontrollida või vältida immuunvastast vastuseid. Seda meetodit kasutatakse peamiselt autoimmuunkäitumise ja kudedekõrvetõrje vältimiseks, näiteks sepsis, hüperventileri seisundid või seobe- ja autoliitsepõhised haigused.
Tavaliste immuunsuppressioone kasutavate ravimid hõlmavad kortikosteroidid, calcineurinenõrgustikud (nt tsiklosporin, takrolimus) ning bioloogilisi tegureid (näiteks TNF‑α inhibitoorid).
Iga immuunsuppressioone rakendaja riskib infektsioonide, latteuumlise või teatud rakkude tumorekved (nt lümfaa kolmik). Seetõttu jälgitakse regulaarselt
Lähemalt ajutised või püsivad immuunsuppressioone on kasutusel mitmes erialases meditsiinis, sealhulgas ülikirgustel, nudede käitumisel, energeetikate juhtimisel