immuunoglobuliinide

Immuunoglobuliinid, tuntud ka kui antikehad, on valgud, mida immuunsüsteem toodab, et neutraliseerida ja elimineerida patogeene nagu bakterid ja viirused. Need on kompleksse struktuuriga molekulid, mis mängivad keskset rolli adaptiivses immuunvastuses. Igal antikehal on unikaalne kolmemõõtmeline kuju, mis võimaldab sellel spetsiifiliselt siduda konkreetse antigeeniga, mis on tavaliselt osa võõrkehast. See sidumine on nagu võti ja lukk.

Immuunoglobuliine on viis peamist klassi: IgG, IgM, IgA, IgD ja IgE. Igal klassil on erinev funktsioon ja jaotus organismis. IgG on kõige arvukam antikeha veres ja tagab pikaajalise immuunsuse. IgM on esimene antikeha, mis tekib vastusena uuele infektsioonile, ja on oluline varajases faasis. IgA leidub peamiselt limaskestadel, nagu seedetraktis ja hingamisteedes, kaitstes keha välisest keskkonnast tulevate ohtude eest. IgD on vähem uuritud, kuid arvatakse osalevat B-rakkude küpsemisel. IgE on seotud allergiliste reaktsioonide ja parasiitide vastase kaitsega.

Antikehade tootmine algab B-lümfotsüütidega, mis pärast kokkupuudet antigeeniga aktiveeruvad ja diferentseeruvad plasmarakkudeks. Plasmarakud on peamised antikehade tootjad. Antikehad võivad patogeenide vastu toimida otseselt, neutraliseerides nende toksilisust või blokeerides nende paljunemist, või nad võivad märgistada patogeenid teistele immuunrakkudele nagu fagotsüütidele allaneelamiseks ja hävitamiseks. Antikehade kasutamine terapeutilistel eesmärkidel, tuntud kui immunoteraapia, on oluline valdkond paljude haiguste, sealhulgas autoimmuunhaiguste ja teatud tüüpi vähi ravis.