ilmamärkide

Ilmamärgid on erinevad loodus- ja keskkonnatähised, mida inimesed on ajaloos tähele pannud, et hinnata lähenevat ilma. Need märgid võivad olla seotud taeva ja pilvedega, tuule suuna ja tugevusega, õhu ning temperatuuri muutustega, loomade ja taimede käitumisega ning mere- või maaolukorraga. Omaette kategooriaks on folk- või traditsioonilised ilmamärgid, mis on kogunenud rahva tarkusest.

Pilved ja taevas: pilvede kuju ja kõrgus annavad vihjeid läheneva ilma kohta. Kõrged kiudpilved võivad viidata muutusele, samas kui tumedad tihedad pilved võivad vihjata sademetele. Tuul ja õhurõhk: tuule suund ja tugevus ning rõhu muutused annavad teavet frontide liikumise kohta. Temperatuur ja niiskus: temperatuuri langus ja suurenenud õhuniiskus võivad vihjata vihmale. Loomad ja taimed: linnud, putukad ja teised loomad ning taimede fenoloogilised märgid võivad anda varaseid viiteid ilma muutumisest. Meres ja maal: rannikuoludes võivad lainekäitumine ja veepinna muutused anda märku lähenevast ilmaperioodist.

Tänapäeval on ilmamärgid suuremal määral ajaloolised või kultuurilised nähtused. Kaasaegne meteoroloogia tugineb täpsetele andmetele, mõõtmistele ja arvutusmudelitele. Siiski võivad ilmamärgid pakkuda kiireid esialgseid vihjeid ja neid käsitledakse kui osa rahvuslikust pärandist ning praktilist tarkust maapiirkondades või matkadel.

Rahvakultuuris on ilmamärkidel oluline roll: märgid on seotud põlluharimise, kalanduse ja maastikuharjumustega ning on kantud edasi vanemast põlvest põlve.