hüdroloogiast

Hüdroloogia on Maa veeringluse ja veevarude uurimise teadus. See keskendub vee esinemisele, jaotumisele ja liikumisele atmosfääri, pinna ning maakoore vahel ning veeomaduste muutumisele ajas ja ruumis. Veseringlus hõlmab sademete teket, aurumist ja transpireerumist, infiltraatsiooni, pinnavoolu ja põhjavee liikumist ning veevarude salvestumist. Hüdroloogia peamised valdkonnad on pinnavee hüdroloogia, hüdrogeoloogia, hüdrometeoroloogia ja ökohüdroloogia. Erinevad protsessid on tihedalt seotud ning hüdroloogia eesmärk on kirjeldada veeringlust, hinnata veetasakaalu ja prognoosida veeressursse.

Andmed ja meetodid: Andmeid kogutakse ja töödeldakse veeseirevõrkudest – sademete kogused, jõgede vooluhulgad ning pinnavee ja põhjavee tasemed. Satelliidi- ja radarandmed annavad laiaulatuslikuma pildi veeringlusest. GIS-i ja ruumiandmete analüüs võimaldavad ruumilist varieeruvust kaardistada ja modelleerida. Hüdroloogilised mudelid võivad olla nii ühtlustatud (lumped) kui ka ruumiliselt jaotatud (distributed) ning nad kirjeldavad veetasakaalu, vee liikumist ning võimaldavad prognoose teha. Tulemusi kasutatakse veeressursside planeerimisel, üleujutuste prognoosimisel, põuade jälgimisel ning keskkonnahindamisel.

Rakendused ja tähtsus: Hüdroloogiat rakendatakse veevarude haldamisel ja kasutamisel, üleujutuste ja põuade riskide hindamisel, linnade veesüsteemide kavandamisel ning keskkonnapoliitika kujundamisel. Uuringud annavad aluse kliimamuutuste mõju hindamiseks, veeringluse muutuste prognoosimiseks ning jätkusuutliku veedhandeluse ja ökoloogiliste süsteemide kaitseks.