hädaolukordadega

Hädaolukordadega viitab olukordadele, kus esineb või võib tekkida oht inimeste tervisele, elule, varale või keskkonnale. Hädaolukordadega tegelemine hõlmab ennetust, valmisolekut ning reageerimist ja taastumist ning eesmärk on vähendada kahjusid ning kiirendada ohvrite abi ja sotsiaalset taastumist. Üldises plaanis ühendab see riiklikud ja kohalikud ametiasutused, pääste- ja tervishoiusüsteemid ning kogukonna organisatsioonid.

Hädaolukordade liigid jagunevad tavaliselt loodusõnnetusteks (tulekahjud, üleujutused, tormid, maavärinad), tehnilisteks ja tööstusõnnetusteks (gaasileke, ohtlike ainete lekked, infrastruktuuri rikke põhjustatud häired), tervishoiukriisideks (epideemiad või suured haiguspuhangud) ning humanitaar- või sotsiaalmajanduslike kriisideks (probleemid varustuse, eluaseme või majandussüsteemi toimimisega). Erinevad olukorrad võivad vajada erinevaid reageerimisstruktuure ja ressursse.

Kriisijuhtimine hõlmab mitut tasandit: riskianalüüs ja ennetusmeetmete kavandamine, valmisoleku infrastruktuuri ja koolituste arendamine, kiire reageerimise korraldamine (teavitus, evakuatsioon, pääste- ja esmaabi teenused, ressursiside) ning taastumine (infrastruktuuri ja teenuste taastamine, abi osutamine, kogukonna vastupidavuse suurendamine). Kommunikatsioon ja teavitamine on kriitilise tähtsusega, et tagada õigeaegne teave ning koordineeritud tegevus.

Koostöö ja vastutus hõlmavad riiklikke ja kohalikke institutsioone, päästetööd, politseid, kiirabi ning sotsiaal- ja tervishoiuasutusi, samuti harjutusi, koolitust ja avalikku infot, mis tugevdavad valmisolekut ja vähendavad kahjusid. Rahvusvahelised standardid ja praktikaid järgitakse sageli kriisivalmiduse ja reageerimise parENDamisel.