horticultuuris

Hortikultuur on taimede kasvatamise ja hooldamise valdkond, mis ühendab loodusteadused ja rakendusteadused. See hõlmab köögiviljade ja viljade tootmist, dekoratiivtaimede kasvatamist ning maastikukujundust ja haljastust. Hortikultuuri valdkonnas rakendatakse teadmisi taime paljundamisest, mulla omadustest, niisutusest ja taimekaitsest ning toodete töötlemisest ja säilitamisest.

Peamised suunad on köögiviljade ja viljade tootmine, dekoratiivtaimed ning haljastus ja maastikukujundus. Tööd tehakse nii avamaal kui kasvuhoonetes; kasutusel on paljundusmeetodid (pistikud, kihitamine ja lõikamine), kasvuhoonete tehnoloogia, mulla omaduste juhtimine ning niisutus- ja drenaažisüsteemide rakendamine ning kahjurite ja haiguste kontroll.

Ajalugu: hortikultuur on arenenud antiikajast alates; keskajal ja renessansil suurenes selle tähtsus, tööstusrevolutsiooniga tekkisid klaasist kasvuhooned, mis võimaldasid kontrollitud keskkonda. Kaasaegne hortikultuur kasutab kõrgtehnoloogiat, sealhulgas hidro- ja aeroponikat, vertikaalset kasvatust ning digitaalseid kasvatusjuhtimissüsteeme.

Haridus ja kutsealune tegevus: ülikoolid ja kutseõppeasutused pakuvad hortikultuuri, aianduse või aiandusteaduse erialasid. Tööandjad hõlmavad puukoolide, maastikuehituse, toidutootmise ja aiandusteenuste sektorit; valdkonnas tegutsevad ka uurimis- ja rakendustööd.

Tendentsid ja mõju: hortikultuur on oluline majandusharu ning oluline osa linnaplaneerimisest, toidujulgeolekust ja bioloogilisest mitmekesisusest. Säästlik tootmine, linnaiandus, ökoloogiline kahjuritõrje ja vertikaalne kasvatamine on kasvavad suunad.