hooldusvõime

Hooldusvõime tähistab süsteemi või selle komponendi võimet olla muudetud ja hooldatud viisil, mis võimaldab vigade parandamist, jõudluse või funktsionaalsuse parandamist ning kohanemist muutuva keskkonnaga, kogu elutsükli jooksul, võimaluse korral ilma suuremate riskideta. See on keskne kvaliteedikategooria nii tarkvaras kui ka järgnevatel tehnilistel süsteemidel.

ISO/IEC 25010 kvaliteedimudelis kuulub hooldusvõime alla nelja alamkategooriat: analüüsitavus (kuidas hõlpsasti saab süsteemi mõista ja diagnostiseerida), muudatuste tegemise lihtsus ehk muudetavus (kuidas kerge on süsteemi muudatusi teha), stabiilsus (muudatuste mõju süsteemi teiste osadele) ja testitavus (kuidas hästi saab kinnitada muudatuste õigsust testide abil). Need alamkategooriad annavad raamistiku, mille alusel süsteemi hooldusvõimet hinnatakse.

Olulised tegurid hooldusvõime arendamisel hõlmavad: selget ja hästi dokumenteeritud liidest, modulaarset ja sõltuvustevaba arhitektuuri, koodi loetavust ja ühtseid kodeerimisstandardeid, piisavat testide kaetust ning automatiseeritud arendus- ja juurutustööriistu. Hooldusvõimet võivad parandada ka versioonikontroll, riist- ja tarkvara konfiguratsioon, suurte muutuste ettevalmistus ning selge definitsioon muudatuste protsessidest.

Mõõtmine kombineerib kvalitatiivseid hinnanguid (koodisuunad, arhitektuuri auditeerimine) ja kvantitatiivseid mõõdikuid, nagu koodi keerukus (cyclomatic complexity), sõltuvuste tase, koondatus (cohesion) ja lõppkokkuvõttes testikatvus ning hooldusele kuluv aeg (MTTR, muudatuste läbitööaeg). Hooldusvõime suurendab süsteemi elutsüklikulust ja vähendab hoolduskulusid, parandades koolituse, tootmise ja arenduse tõhusust.