hemolüütilist

Hemolüütilist on meditsiiniline mõiste, mis kirjeldab olukorda või protsessi, mille käigus toimub hemolüüs — punaste vereliblede (erütrotsüütide) lüüflus ja hemoglobiini vabastamine vereringesse. Hemolüüs võib toimuda veresoonkonnas (intravaskulaarne) või väljaspool seda (extravaskulaarne) ning erütrotsüüdid võivad hävineda osaliselt või täielikult.

Põhjused ja mehhanismid on mitmekesised. Intrinsiinksed (erütrotsüütide sisemised) põhjused hõlmavad kaasasündinud memraan- või ensüümidefekte, nagu sferotsütoos või G6PD puudus. Ekstrinsiilsed (väline mõju) põhjused hõlmavad autoimmuunset hemolüütilist aneemiat, ravimite põhjustatud hemolüüsi, infektsioone ning mehaanilist lüüki näiteks kunstlike südameklappide või raskeid traumaatilisi vigastusi põhjustavatest püsivatest jõududest.

Diagnostika põhineb kliinilisel pildil ja laboratoorsetel näitajatel. Kõrgenenud retikulotsüütide arv, tõusnud LDH, indirektse bilirubiini tase ning langetatud haptoglobiin võivad viidata hemolüüile. Verese on sageli märgitud hemoglobineemia ja hemoglobinuria ning autoantikehade olemasolu võib näidata autoimmuunset päritolu (Direct Coombs test). Üksikasjadeni kuuluvad ka täiendavad verevarud, rubiine sаpõhjused ja erütrotsüütide vaheline anatoomiast.

Ravi sõltub põhjusest ja raskusest. Vajadusel kasutatakse immunosupressante autoimmuunse hemolüütilise aneemia korral, asendavat ravi, põhjuste kõrvaldamist (nt ravimite või infektsiooni ravimine) ning harva duravusest sõltuvat transfusiooni. Patsiendi prognoos sõltub algpõhjusest ja varasest avastamisest.