hasartmänguhäirena

Hasartmänguhäire, tuntud ka kui hasartmängusõltuvus, on krooniline, progressiivne käitumishäire, mida iseloomustab pidev või korduv hasartmängukäitumine, mis häirib isiku elu. See on psühholoogiline sõltuvus, mis võib olla sama tõsine kui ainete sõltuvus.

Inimesed, kellel on hasartmänguhäire, tunnevad pidevat vajadust mängida ja suurendavad järk-järgult panuseid, et saavutada soovitud põnevust. Nad võivad tunda rahutust või ärritust, kui üritavad hasartmängudest loobuda, ja jätkavad mängimist vaatamata negatiivsetele tagajärgedele, nagu rahalised raskused, suhteprobleemid või töökaotus. Tihti püütakse kaotatud raha tagasi võita, mis süvendab probleemi.

Hasartmänguhäire tekkepõhjuste hulka kuuluvad geneetilised, neurobioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid. Seda võivad soodustada ka teised vaimse tervise probleemid, nagu depressioon, ärevus või bipolaarne häire.

Diagnoosimine toimub vastavalt diagnostilistele kriteeriumitele, mis hindavad hasartmängukäitumise kestust, intensiivsust ja selle mõju inimese elule. Ravi hõlmab sageli teraapiat, sealhulgas kognitiivset käitumisteraapiat, ning tugigruppe nagu Anonüümsed Hasartmängurid. Mõnel juhul võib kaaluda ka ravimeid, mis aitavad kontrollida kaasnevaid vaimse tervise probleeme. Hasartmänguhäire on ravitav, kuid sellega toimetulek nõuab sageli pikaajalist toetust ja pingutust.