hajuvusmõõdikuid

Hajuvusmõõdikud, tuntud ka kui dispersioonimõõdikud, on statistilised näitajad, mis kirjeldavad andmekogumi varieeruvust või hajuvusastet. Need mõõdikud näitavad, kui palju individuaalsed andmepunktid erinevad keskmisest või üksteisest. Mida suurem on hajuvusmõõdik, seda laiemalt on andmed levinud.

Üks levinumaid hajuvusmõõdikuid on dispersioon (variance). See arvutatakse keskmise ruuduviga, mis näitab, kui palju andmepunktid keskmisest keskmiselt kõrvale kalduvad. Dispersioon on alati mittenegatiivne. Teine oluline mõõdik on standardhälve (standard deviation), mis on dispersiooni ruutjuur. Standardhälve on sageli eelistatud, kuna see on samades ühikutes kui algsed andmed, muutes selle tõlgendamise lihtsamaks.

Vahemik (range) on lihtsaim hajuvusmõõdik, mis saadakse, lahutades suurimast andmepunktist väikseima. Kuigi see annab kiire ülevaate hajuvusest, on see tundlik äärmuslike väärtuste suhtes. Tsentraalselt paiknevate andmete puhul võib olla kasulik vaadata ka kvartiilide vahet (interquartile range, IQR), mis on kolmanda ja esimese kvartiili vahe. IQR on vähem tundlik äärmuslike väärtuste suhtes kui tavaline vahemik. Hajuvusmõõdikud on olulised andmeanalüüsis, aidates mõista andmete levikut ja sellega seotud riske või kindlust.