haiguskindlus

Haiguskindlus on Eesti keeles kirjeldatav psühholoogiline ja käitumuslik seisund, mille puhul inimene kogeb püsivat ning sageli ebamõistlikku muret oma tervise ja võimalike haiguste üle. See hõlmab tugevat tervisega seotud mõtlemist, kinnituste otsimist ning sagedasi arsti- või ettekäändepõhiseid kontrollikäitumisi, mis võivad segada igapäevaelu.

Sõna koostises haigus tähendab haigust ning kindlus viitab tajutavale veendumusele või ebakindlale kartusele, et tervis on ohus või et haigus on peatselt ilmumas. Haiguskindlus võib esineda erineva raskusega ning olla seotud üldise ärevuse, tähelepanu ja kontrolli vajadusega kehablaadidega.

Peamised tunnused hõlmavad pidevat kehuomaduste ning kergete sümptomite jälgimist, sagedast kinnituste otsimist meditsiinilise personali käest, liigsuurt tähelepanu terviseuudistele ning tervisega seotud info tarbimise kasvu. Selle tulemuseks võib olla ärevuse suurenemine, töö- või sotsiaalse funktsiooni häire ning suurenenud arusaam tervisest kui ohu allikast.

Põhjused ja riskitegurid võivad hõlmata kognitiivseid kallutatusi (nt katastrofiseerimine), isiksuseomadusi (nt kõrgem neurootilisus), varasemaid haiguskogemusi ning kultuurilisi või meediapõhiseid mõjusid. Haiguskindlus ei ole eraldi rahvusvahelises diagnostikas kategoorias, vaid kuulub tervisehirmu spektrisse või somaatilise sümptomite häire alla.

Ravi ja juhtimine keskendub sageli kognitiiv-käitumuslikule teraapiale, psühhoedukatsioonile ning stressi- ja ärevuse juhtimisele. Mõnel juhul võib kaasneda koostöö arsti ning vajadusel ravimiga kaasuvate häirete korral. Efektiivse juhtimise korral aitab piirata liigset veebipõhist terviseinformatsiooni ja suurendada kulutatud tähelepanu muudele elulistele valdkondadele.