häälastruktuurianalüüsiks

Häälastruktuurianalüüs ehk hääldusanalüüs on fonetiiga seotud uurimismeetod, mis keskendub kõnes esinevate häälikute, silpide ja sõnade struktuurile. Selle eesmärk on mõista, kuidas kõneheli organiseerub ning milliseid akustilisi ja artikulatoorseid omadusi need struktuurid omavad.

Analüüs hõlmab sageli kõne salvestamist ja selle uurimist spetsiifsete tarkvaravahendite abil. Levinud uurimisobjektideks on häälikute kestus, nende vahelised üleminekud, rõhkude paiknemine ja intonatsioonimustrid. Häälastruktuurianalüüsi kasutatakse erinevates valdkondades, sealhulgas keeleteaduses, lingvistikas, kõnetehnoloogias ja foniatrias.

Keeleteaduses aitab analüüs mõista keelte hääldussüsteeme ja nende erinevusi. Lingvistikas võib see toetada keelte õpetamist ja keeleliste mudelite arendamist. Kõnetehnoloogias on häälastruktuurianalüüs oluline kõnetuvastuse ja kõnesünteesi süsteemide täiustamisel, tagades loomulikuma kõne esituse. Foniitrias kasutatakse seda meetodit kõnehäirete diagnoosimisel ja ravi planeerimisel, uurides patoloogiliste hääldushäirete spetsiifilisi struktuurilisi tunnuseid.

Meetod võib olla kvantitatiivne, mõõtes täpseid akustilisi parameetreid, või kvalitatiivne, kirjeldades hääldusmustreid. Tulemused aitavad luua aluse mitmesugustele rakendustele, mis põhinevad inimese kõne mõistmisel ja jäljendamisel.