grupikäitumismallidele

Gruppikäitumismallid, tuntud ka kui rühma käitumisharjumused, kirjeldavad korduvaid ja sageli automaatseid viise, kuidas inimesed tegutsevad ja reageerivad erinevates sotsiaalsetes olukordades. Need mustrid tekivad aja jooksul grupis ja aitavad kaasa rühma stabiilsusele, ühtsusele ja tõhususele. Üks levinumaid gruppikäitumismalle on normide järgimine, kus individuaalne käitumine kohandub grupis kehtivate kirjutamata või kirjutatud reeglitega. See võib hõlmata riietumisstiili, suhtlusviise või töömeetodeid. Teine oluline muster on rollijaotus, kus iga grupiliige omandab aja jooksul teatud funktsiooni või vastutuse, näiteks liider, organisaator või lahutaja. Kommunikatsioonimallid, nagu avatud või suletud suhtlus, samuti informatsiooni levitamise viisid, on samuti olulised. Conformism ehk ühtlustumine on ka tüüpiline muster, kus indiviidid püüavad vältida grupi enamuse seisukohtadest erinevat arvamust avaldamast, isegi kui nad ise kahtlevad. Grupiühisus ja kohesiivsus, ehk kui tugevasti liikmed omavahel seotud on, mõjutavad oluliselt käitumismallide kujunemist ja püsimist. Need mustrid võivad olla kasulikud, aidates grupiliikmetel kiiremini ja tõhusamalt tegutseda, kuid võivad ka takistada innovatsiooni või kriitilist mõtlemist, kui neid liiga jäigalt järgitakse. Rühma dünaamika uurimine annab ülevaate nende mustrite tekke, toimimise ja muutmise mehhanismidest.