glükosülatsioonihäireid

Glükosülatsioon on bioloogiline protsess, mille käigus süsivesikud ehk glükaanid liidetakse teiste molekulidega, nagu valgud või lipiidid. See on üks levinumaid post-translatsioonilisi modifikatsioone proteiinidel ja mängib olulist rolli paljudes rakulistes funktsioonides. Glükosülatsiooni tulemusena moodustuvaid molekule nimetatakse glükokonjugaatideks.

On olemas mitmeid glükosülatsiooni tüüpe, millest kaks peamist on N-glükosülatsioon ja O-glükosülatsioon. N-glükosülatsioon toimub, kui glükaan kinnitub valgu lämmastikuaatomile, tavaliselt asparagiini jäägile. O-glükosülatsioon aga hõlmab glükaani kinnitumist valgu või lipiidi hapnikuaatomile, enamasti seriini või treoniini jäägile.

Glükosülatsioonil on mitmeid olulisi funktsioone. See mõjutab valkude kokkupaindumist, stabiilsust ja lahustuvust. Lisaks mängib see rolli rakkude vahelises kommunikatsioonis, immuunsüsteemi toimimises ja haiguste patogeneesis. Glükokonjugaadid paiknevad sageli rakupinnal, kus nad toimivad retseptoritena või osalevad rakkude adhesioonis. Glükosülatsiooni muutused on seotud erinevate haigustega, sealhulgas vähk, diabeet ja autoimmuunhaigused. Selle protsessi mõistmine on oluline bioloogia ja meditsiini valdkondades.