glükosülatsiooniprotsessi

Glükosülatsiooniprotsess on bioloogiline protsess, mille käigus glükaan ehk suhkrumolekul kovalentselt seotakse teise molekuli külge. See teine molekul võib olla valk, lipiid või teine väike orgaaniline molekul. Glükosülatsioon on üks kõige levinumaid ja kõige keerukamaid post-translatsioonilisi modifikatsioone, mis mõjutab valkude struktuuri, funktsiooni ja stabiilsust. See protsess on äärmiselt oluline paljudes bioloogilistes funktsioonides, sealhulgas rakkude vahelises kommunikatsioonis, immuunvastuses, rakkude arengus ja haiguste patogeneesis.

Glükosülatsioon võib toimuda erinevates rakukompartmentides, sealhulgas endoplasmaatilises retiikulumis ja Golgi kompleksis. Protsess jaguneb laias laastus kaheks peamiseks tüübiks: N-glükosülatsiooniks ja O-glükosülatsiooniks. N-glükosülatsioon toimub asparagiini jäägi lämmastikuaatomiga, samas kui O-glükosülatsioon seob glükaani seriin- või treoniinjäägi hüdroksüülrühmaga. Lisaks on olemas ka C-glükosülatsioon ja P-glükosülatsioon, mis on harisemad.

Glükosülatsioonireaktsioone katalüüsivad ensüümid, mida nimetatakse glükosüültransferaasideks. Need ensüümid lisavad suhkrud ükshaaval, moodustades keerukaid glükaanistruktuure. Glükaanide struktuur on väga mitmekesine ja selle muutused võivad drastiliselt mõjutada sellega seotud molekuli funktsiooni. Ebanormaalne glükosülatsioon on seotud mitmete haigustega, sealhulgas vähk, diabeet ja põletikulised haigused, mis teeb glükosülatsiooniprotsessi uurimise oluliseks biomeditsiinis.