geenotüübist
Geenotüüp viitab organismi geneetilisele koostisele, eelkõige konkreetse geeni või geenide komplekti suhtes. See on täielik pärilik informatsioon, mida organism kannab. Erinevalt fenotüübist, mis kirjeldab organismi väliseid või jälgitavaid omadusi, keskendub geenotüüp organismi sisemisele geneetilisele teabele. Geenotüüp on määratud geenide alleelide kombinatsiooniga, mis pärinevad vanematelt. Alleelid on erinevad geenivariandid, mis võivad põhjustada erinevaid fenotüüpe. Näiteks võib ühe geeni jaoks olla kaks erinevat alleeli, mis mõjutavad silmade värvi. Kui organismil on kaks sama alleeli, nimetatakse seda homosügootseks, ja kui tal on kaks erinevat alleeli, nimetatakse seda heterosügootseks. Geenotüübi mõistmine on oluline geneetika, meditsiini ja evolutsioonibioloogia valdkondades, kuna see aitab selgitada haiguste pärilikkust, organismi omaduste arengut ja populatsioonide geneetilist varieeruvust. Geenotüübi ja fenotüübi vaheline suhe võib olla keeruline, kuna keskkonnategurid võivad samuti fenotüübi kujunemisel rolli mängida.