gaasiseguseid

Gaasisegud on gaasilised ained, mis koosnevad kahest või enamast gaasilisest komponendist ning on füüsikalises mõttes segunenud. Erinevalt keemilistest ühenditest ei moodusta gaasisegud segamisel uut ühendit; iga komponent säilitab oma keemilise loomuse ja segust tulenev koostis kirjeldatakse tavaliselt komponendi osakaaluga või osalise rõhuga.

Komponendid segus võivad olla homogeenid ning kogu maht on ühtlase koostisega. Daltoni seadus kirjeldab, et iga komponendi osaline rõhk on kogu rõhust selle komponendi moolide osakaaluga korrutatud. Ideaalse gaasi korral järgitakse PV = nRT ja segude omadused sõltuvad peamiselt temperatuurist ja rõhust.

Gaasisegud on laialdaselt kasutusel ja neid tunnustatakse kui laboraatori ja tööstuse olulist ressursi. Näiteid on õhk, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust ning sisaldab ka argooni, süsinikdioksiidi ja teisi gaase; erinevad tööstuslikud segud, mida kasutatakse keemilistes ja tehnilistes protsessides; ning meditsiinilised ja tehnilised segud, nagu hapnik-nitrogeni segud või argon-CO2 segud weldimiseks.

Valmistamine ja kvaliteedikontroll koostavad olulise osa gaasisegude kasutusest. Segud valmistatakse spetsiaalsete segamisseadmete abil ning nende koostist kontrollitakse regulaarselt gaasianalüüsi meetoditega, et tagada soovitud koostis ja ohutus. Gaasisegud võivad olla plahvatusohtlikud või toksilised ning neid käsitletakse vastavalt asjakohastele ohutusstandarditele.