frantsiisimudelid

Frantsiisimudelid, tuntud ka kui frantsiisivõtmine, on ärimudel, kus ettevõte (frantsiisiandja) annab teisele ettevõttele või üksikisikule (frantsiisivõtjale) loa kasutada oma kaubamärki, ärisüsteemi ja tegutsemisviisi tasu eest. See mudel võimaldab frantsiisiandjal laieneda ja suurendada oma turuosa ilma otsese kapitalimahutuseta igasse uude asukohta. Frantsiisivõtja saab kasu tuntud kaubamärgist, tõestatud ärimudelist, koolitusest ja toetusest.

Frantsiisileping sisaldab tavaliselt üksikasju frantsiisivõtja õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas kasutusõiguse tasu (esmane tasu) ja jätkuvad tasud (royalties), mis põhinevad tavaliselt müügil või kasumil. Leping määratleb ka operatiivstandardid, turunduse ja reklaami panused ning frantsiisiandja antava toe. Levinud näideteks frantsiisimudelitest on toitlustusketid, hotellid, jaemüügiettevõtted ja teenuseosutajad.

Frantsiisimise eelised frantsiisiandjale hõlmavad kiiret kasvu, vähendatud kapitalivajadust ja suurenenud kaubamärgi tuntust. Frantsiisivõtjale pakub see eeliseid oma äri alustamisel vähendatud riskiga, ligipääsu olemasolevale klientuurile ja laiaulatuslikku toetust. Samas seisavad mõlemad pooled silmitsi ka potentsiaalsete väljakutsetega, nagu vajadus range kontrolli ja standardite säilitamise järele või võimalus, et frantsiisivõtja ei vasta frantsiisiandja ootustele.