fotopolümeerit

Fotopolümeerid, tuntud ka kui valgustundlikud polümeerid, on materjalid, mis läbivad keemilise muutuse, kui neid kokku puutuda valgusega, tavaliselt ultraviolett- (UV) või nähtava valgusega. See valguse abil algatatud polümerisatsiooniprotsess põhjustab vedelate või pehmete monomeeride või oligomeeride kõvenemist ja muutumist tahkeks, jäigaks materjaliks. Fotopolümeeride toimimine põhineb fotoinitiatorite olemasolul, mis on ühendid, mis neelavad valgust ja tekitavad reaktiivseid liike, nagu vabad radikaalid või katioonid. Need liigid omakorda algatavad monomeeride polümerisatsiooni, luues pika ahelaga polümeermolekule.

Fotopolümeeride kasutusalad on mitmekesised. Üks peamisi rakendusi on 3D-printimises, kus fotopolümeeride kõvenemist kasutatakse kiht-kihi haaval objektide loomiseks stereolitograafia (SLA) ja digitaalse valguse töötlemise (DLP) protsessides. Need tehnoloogiad võimaldavad luua keerukaid ja detailseid objekte prototüüpimisest meditsiiniliste implantaatideni. Lisaks kasutatakse fotopolümeere pinnakatetes, nagu lakid ja liimid, mis kõvenevad kiiresti UV-valguse toimel, pakkudes vastupidavust ja kaitset. Neid rakendatakse ka hambaplommi-, trükiplaatide ja mikroelektronika tootmisel. Fotopolümeeride võime täpselt kontrollida kõvenemisprotsessi valgusega teeb neist olulise materjali paljudes tööstuslikes ja tehnoloogilistes rakendustes.