fotopolümeerien

Fotopolümeerid on materjalid, mis muudavad oma füüsikalisi omadusi valgustundliku reaktsiooni kaudu. See tähendab, et kokkupuude teatud lainepikkusega valgusega põhjustab keemilise muutusprotsessi, mille tulemuseks on polümerisatsioon. See protsess muudab algselt vedela või pehme fotopolümeeri kõvaks, tahkeks aineks.

Fotopolümeerid koosnevad tavaliselt monomeeridest ja fotoinitsiaatoritest. Fotoinitsiaatorid on molekulid, mis neelavad valgust ja hakkavad seejärel reageerima, käivitades monomeeride vahel polümerisatsioonireaktsiooni. Polümerisatsioon on protsess, kus väikesed molekulid (monomeerid) ühenduvad pikkadeks ahelateks (polümeerideks).

Neid materjale kasutatakse laialdaselt erinevates rakendustes. Üks tuntumaid kasutusvaldkondi on 3D-printimine, eriti stereolitograafia (SLA) ja digitaalse valguse töötlemise (DLP) tehnoloogiates. Nendes protsessides projekteeritakse UV-valgus täpselt vedelasse fotopolümeeri, et polümeriseerida ainult soovitud piirkondi kiht-kihilt, luues keerukaid 3D-objekte.

Lisaks 3D-printimisele kasutatakse fotopolümeere ka meditsiinis hambaplommide ja proteeside valmistamisel, trükitööstuses ofsetplaatide loomisel ning elektroonikatööstuses isolatsiooni ja kaitsekihtide moodustamiseks. Nende võime kõveneda täpselt UV-valguse toimel muudab need atraktiivseks materjaliks paljudes tootmis- ja tehnoloogilistes rakendustes.