fotomultiplaatoritega

Fotomultipliatorid, tihti lühendatult PMT-d, on väga tundlikud fotoelektrilised detektorid, mis suudavad tuvastada isegi üksikuid footoneid. Nad muudavad laias valikus elektromagnetkiirgust, peamiselt nähtava valguse, tuvastatavaks elektriliseks signaaliks. Nende töö põhineb sekundaarse emissiooni põhimõttel. Kui footonid tabavad fotokatoodi, eraldub sellest fotoelektrone. Need elektronid kiirendatakse seejärel elektrivälja abil dünosüsteemi poole. Dünosüsteem koosneb mitmest elektroodist, millest igaüks on veidi kõrgema potentsiaaliga kui eelmine. Kui esmane elektron tabab esimest dünot, eraldub sellest mitu sekundaarset elektroni. See protsess kordub igal dünoastmel, põhjustades iga löögi järel signaali eksponentsiaalset võimendamist. Lõpuks koguneb suur hulk elektrone anoodile, tekitades mõõdetava voolupulsi.

Fotomultipliatorite peamised eelised on nende kõrge tundlikkus, lai dünaamiline ulatus ja kiire reaktsiooniaeg. Nad ei vaja eelsoojendust ja neil on suhteliselt madal müratase, eriti kui neid jahutada. Kuid nende töö nõuab kõrget tööpinget ja nad on tundlikud magnetväljade suhtes, mis võivad nende tööd häirida. Samuti on nad tundlikud tugeva valguse suhtes, mis võib põhjustada nende püsivat kahjustumist. Fotomultipli]---]iatorite rakendused on laialdased, hõlmates gammakiirguse spektroskoopiat, osakeste füüsikat, meditsiinilist kuvamist (nt PET-skannerid), keskkonnaseiret, astronomiat ja mitmeid tööstuslikke kontrollisüsteeme. Nende võime tuvastada väga nõrku valgussignaale muudab need asendamatuks paljudes teaduslikes ja tehnoloogilistes valdkondades.