fotodetektoreid

Fotodetektorid on seadmed, mis muundavad valguse (fotone) elektrilisteks signaalideks. Need on laialdaselt kasutusel erinevates tehnoloogilistes rakendustes, alates digitaalsetest kaameratest ja päikesepaneelidest kuni meditsiiniseadmete ja tööstuslike anduriteni.

Tööpõhimõtte järgi jagunevad fotodetektorid peamiselt kaheks: fotokonduktiivsed ja fotogalvaanilised. Fotokonduktiivsed detektorid muudavad valguse intensiivsuse muutumise materjali elektrijuhtivuse muutuseks. Valguse toimel vabanevad materjalis kandjad (elektronid ja augud), suurendades selle juhtivust. Fotogalvaanilised detektorid seevastu genereerivad valguse toimel elektrilise potentsiaali erinevuse, ilma et oleks vaja välist pinget. Need põhinevad tavaliselt pooljuhtmaterjalide pn-siirde omadustel.

Fotodetektoreid valmistatakse sageli erinevatest pooljuhtmaterjalidest, nagu räni (Si), seleen (Se), arsiid (GaAs) ja indiumfosfiid (InP). Materjali valik sõltub rakenduse nõudmistest, sealhulgas soovitud tundlikkusest, reageerimiskiirusest ja tööspektrist. Eri tüüpi fotodetektorite hulka kuuluvad fotodioodid, fototransistorid, fotokonduktorid ja CCD (Charge-Coupled Device) sensorid.

Fotodetektoreid kasutatakse paljudes valdkondades. Näiteks optilises sides kasutatakse neid andmesignaalide vastuvõtmiseks, meditsiinis röntgeniaparaatides ja endoskoopides, tööstuses toodete kvaliteedikontrolliks ja automatiseeritud tootmisliinidel ning kodutehnikas kaugjuhtimispultides ja automaatsetes valgustussüsteemides.