formaatid

Forma adid on standardiseeritud viisid, kuidas infot salvestatakse, esitatakse ja vahetatakse arvutisüsteemide ning rakenduste vahel. Need määravad andmete kodeeringu, ülesehituse ja metaandmed ning sageli kaasneb sellega tihendus või lisaväärtused.

Formaadid hõlmavad mitmesuguseid kategooriaid: dokumendi- ja esitusformaadid nagu PDF, DOCX ja ODT; pildiformaadid nagu JPEG, PNG, GIF ja TIFF; heliformaadid nagu MP3 ja WAV; videoforamid nagu MP4, AVI ja MKV; andmestruktuuri ja serialiseerimise formaadid nagu JSON, XML ja CSV; kontaineriformaadid nagu ZIP ja TAR; ning veebiformaadid nagu HTML ja CSS. Lisaks on leheformaadid, mida reguleerib ISO standard, nagu A-sarja leheformaadid; A4 on kõige tavalisem.

Omadused hõlmavad kodeeringut, tihendust, andmestruktuuri ja metaandmeid; samuti seda, kas formaat on avatud või omandatud ning millised litsentsitingimused sellega kaasnevad. Mõned formaadid on mõeldud pikaajaliseks arhiveerimiseks (lossless tihendus, pikaajaline säilitamine), teised aga kiiruse ja veatuse jaoks.

Tähtsus seisneb andmete vahetatuse, koostöö ja pikaajalise säilitamise võimaldamises. Rahvusvahelised standardiorganisatsioonid nagu ISO/IEC, W3C ja IETF ning tööstus- ja valdkondlikud standardid tagavad ühilduvuse.

Ajalugu: digitaalse teabe arenguga tekkis palju eraldi formate; standardiseerimise püüdlused 20. sajandi lõpust andsid tõuke laialdasemale formaadide ühilduvusele ja avatud standardite levikule.