finansseerimise

Finansseerimine ehk rahastamine on protsess, mille käigus määratakse ja suunatakse finantsressursid kindla eesmärgi täitmiseks, olgu selleks ettevõtte kasv, infrastruktuuri arendamine või organisatsiooni igapäevane toimimine. Selle eesmärk on tagada piisav likviidsus ja kapital, et kaalutletult ellu viia plaanid ning hallata riske.

Rahastamisallikad jagunevad peamiselt laenu- ja omakapitali vahel, kuid nende kõrval on olulised ka riiklikud ja rahvusvahelised toetusvahendid ning ühisrahastus. Omakapital hõlmab investorite panust vastu omandiõigusele (osakapital, riskikapital). Laenud ja võlakirjad pakuvad laenukapitali, mis peab tagasi maksma koos intresside ja/või tootlusega. Riiklikud toetusvahendid, maksusoodustused ja Euroopa Liidu fondid annavad lisarahastust, sageli sihipäraselt ning koos riskijuhtimise mehhanismidega. Ühisrahastus ja muud alternatiivsed kanalid võivad pakkuda lisaveu investeeringuid, eriti varases etapis või spetsiifiliste projektide jaoks.

Rahastamisstruktuurid hõlmavad otse- ja projektipõhist rahastamist, kus tagatised, tasumistingimused, intressimäärad ning omandi dilutsioon määravad koostoimingu. Projektifinantseerimine eristub selle poolest, et projekti tulud ja vara on peamised tagatised.

Regulatiivne raamistik hõlmab finantsasutuste tegevust reguleerivaid seadusi, kapitalinõudeid, läbipaistvust ja finantsandmete avalikustamist. Hea praktika tähendab selgeid tingimusi, adekvaatset riskihindamist ja vastavat järelevalvet, mis kaitsevad nii rahastajaid kui ka rahastatavaid üksusi.

Finansseerimine on seetõttu mitmekesine tööriistade kogum, mis nõuab hoolikat planeerimist, läbipaistvust ja mõjuhindamist.