fertilsatsiooni

Viljastumine ehk fertilatsioon on bioloogiline protsess, mille käigus haploidsete gametide ehk spermi ja munaraku genoomid ühenduvad ning tekib diploidses komplektis zygoot. Zygoot jätkab jagunemist ning embrionaarne areng algab viljastumise järel. Viljastumine ühendab kahe vanema geneetilise materjali ning suurendab geneetilist mitmekesisust.

Inimestel ja enamikul loomadest on viljastumine tavaliselt sisemine, toimudes sugutee kaudu. Sperm liigub munarakkuga ühinemisel tekib zygoot. Pärast viljastumist zygoot jaguneb ning embriooni korral järgnevad arengujärgud ja taanduvad. Zygoot liigub emakasse, kus ta võib implanteeruda emakalimaskestale.

Taimedel on viljastumine sageli kahe viljastumise protsess: üks sperm viljastab munaraku ning moodustub zygoot; teine sperm viljastab keskosa (keskonna) tuuma ning moodustab endospermi, mis varustab arenevat embrüot toiduga.

Kunstlik viljastamine hõlmab meetodeid nagu in vitro viljastamine (IVF) ja intratsellulaarne spermi injekteerimine (ICSI), mida kasutatakse viljatuse raviks. Viljastumise uurimine on oluline evolutsioonis ja geneetikas, kuna see selgitab paljude liikide geneetilist mitmekesisust.