evolutsioonist

Evolutsioon on elu mitmekesisuse ajas toimuv muutumine. See hõlmab päriliku materjali muutumist ning sellest tulenevate tunnuste varieerumist järglaste seas ning lõpuks uute liikide tekkimist.

Peamised mehhanismid on mutatsioonid, looduslik valik, geneetiline drift, geenivool ja rekombinatsioon. Mutatsioonid loovad uued alleelid; looduslik valik muudab tunnuste sagedusi vastavalt keskkonnale; geneetiline drift on juhuslik muutus, eriti väikestes populatsioonides; geenivool ühendab populatsioone; rekombinatsioon segab genoomi järglaste jaoks.

Fossiilid, morfoloogilised ja molekulaarse bioloogia tõendid ning biogeograafia annavad tõendeid evolutsiooni kohta. Need tõendid näitavad ühist esivanematust, liikide vaheliste suhete vastavust ning geenide sarnasust erinevates liikides.

Ajalugu: Charles Darwin ja Alfred Russel Wallace esitasid ideed looduslikust valikust 19. sajandil. 20. sajandi keskpaigaks liideti Darwin'i ideed Mendeli genetikaga, moodustades modernse sünteesi. Hiljem on lisandunud evo-devo ja genoomilise evolutsiooni uuringud.

Oluline on mõista, et evolutsioon ei ole teleoloogiline ega sihitud millelegi. See on mehhanismide kogum, mis toimib juhuslike muutuste ja valiku koosmõjul. Mikroevolutsioon kirjeldab populatsioonide lühiajalisi tunnuste sageduste muutusi, makroevolutsioon aga suuremate liikide tekkimist ja ajaloomustritega seotud muutusi.