eraldusmeetoditega

Eraldusmeetoditega tähistatakse erinevaid protsesse, mille eesmärk on eraldada või puhastada ained segust või lahusest. Need meetodid on olulised keemias, materjaliteaduses, tööstuses ja keskkonnahoius, kus on vaja saada puhtaid koostisosi või eemaldada soovimatud komponendid.

Eraldusmeetodid jagunevad peamiselt füüsikalisteks ja keemilisteks eraldusmeetoditeks. Füüsikalised eraldusmeetodid põhinevad erinevustel omadustes nagu keemistemperatuur, lahustuvus, tihedus või molekulaarsed interaktsioonid. Näited on destillatsioon (vedelike eraldamine keemistemperatuuri erinevuste põhjal), filtratsioon (osakeste eraldamine suuruse järgi), tsentrifuugimine (tiheduse erinevuste tõttu), kristalliseerimine (erinev lahustuvus temperatuuril) ja kromatograafia (ainete jaotus kolonnis nende omaduste tõttu). Membraanieraldus ja teised mastaapsetele protsessidele suunatud tehnoloogiad kasutavad molekulide või osakeste suuruse ja läbitungivuse erinevusi.

Keemilised eraldusmeetodid kasutavad reaktsioone või komplekside moodustumist, et muuta komponendid eraldatavamaks. Selliste meetodite näideteks on sadestamine ja kompleksik moodustamine, mis muudab ainede lahustuvust või eraldatavust ning võimaldab soovitud komponendi eraldamist ja puhastamist.

Rakendused ulatuvad toiduainetööstusest farmaatsiasse, vee- ja jäätmehoolduses ning mineraalide töötlemisest kuni materjaliteaduse ja keskkonnatehnoloogia valdkondadeni. Eraldusmeetodite valik sõltub soovitud puhastuse tasemest, ruumikutest ja majanduslikest kaalutlustest.