eraldamismeetodeid

Eraldamismeetodid on meetodite kogum, mida kasutatakse segust või lahusest koostisosade eraldamiseks ja puhtuse suurendamiseks. Need meetodid põhinevad erinevatel põhimõtetel, mis tulenevad ainete füüsikalistest või keemilistest omadustest, nagu tihedus, keemistemperatuur, lahustuvus või molekulaarne interaktsioon. Üldiselt jagunevad eraldamismeetodid füüsikalisteks ja keemilisteks meetoditeks.

Füüsikalised eraldamismeetodid põhinevad erinevustel füüsikalistes omadustes ja neid kasutatakse tihti esmase eraldusena. Näideteks on filtratsioon (tahke ja vedeliku eraldamine), destillatsioon (keemistemperatuuride erinevused), kristalliseerimine (puhtate kristallide moodustamine lahusest) ja tsentrifuugimine (tiheduse erinevus). Membraanieraldus hõlmab ultrafiltratsiooni ja nanofiltratsiooni ning eraldab aineid läbi membraani suuruse ja omaduste alusel.

Keemilised eraldamismeetodid põhinevad lahuses või segus toimuval keemilisel toimel. Nende hulka kuuluvad ekstraktsioon (lahtisaam kahe faasiga), sadestumine ehk precipitatsioon, adsorptsioon (ainete kinnitumine pinna külge) ja ionivahetus. Elektrolüüs võib kasutada eraldamist elektrijuhtivuse ja lahuse koostise alusel.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad laboratoorset analüüsi, toidu-, farmaatseudi- ja keemiatootmist, kus eraldamismeetodid tagavad koostisosade eristuse, puhastuse ja kontsentratsiooni. Õige meetodi valik sõltub ainetest, soovitud puhtusest ja majanduslikest kaalutlustest.