enesepolümeriseerumist
Enesepolümeriseerumine, tuntud ka kui autopolümeriseerumine, on keemiline protsess, mille käigus üksikud monomeeri molekulid reageerivad omavahel, moodustades pikemaid polümeeriahelaid. See protsess võib toimuda spontaanselt või selle käivitamiseks võib kasutada mitmesuguseid stiimuleid. Stiimuliteks võivad olla temperatuuri muutus, valguse kokkupuude, katalüsaatorite lisamine või teatud keemiliste reagentide olemasolu.
Enesepolümeriseerumise mehhanismid varieeruvad sõltuvalt monomeeri struktuurist ja kasutatavatest tingimustest. Üks levinumaid mehhanisme on radikaalpolümeriseerumine, kus algatuseks
Selle protsessi tulemusel tekivad polümeerid, millel on laialdased rakendused igapäevaelus ja tööstuses. Näiteks vinüülmonomeeride enesepolümeriseerumine annab