enesekaitset

Enesekaitse on inimese võime ja vajadus kaitsta end või teisi reaalse ähvardava vägivalla korral. See hõlmab nii ennetus- ja deeskalatsioonimeetmeid kui ka piiratud füüsilist vastureaktsiooni, kui teised võimalused on ammendanud. Eesmärk on vähendada vigastuste ohtu ja võimaldada turvalist lahkumist olukorrast.

Enesekaitse põhikontseptsioonid on kolm taset: ennetus ja riskide hindamine; deeskalatsioon ja ohutu lahkumine; ning vajadusel ajutine ja proportsionaalne füüsiline vastureaktsioon. Oluline on vältida liigset jõudu, tagada proportsionaalsus ja kasutada jõudu ainult saavutamaks turvaline pääs.

Õiguslik raamistik sõltub jurisdiktsioonist. Üldjoontes peab ähvardus olema otsene ja ohu ilmne ning jõu kasutus proportsionaalne ja vältimatu, et kaitsta elu või terviklikkust. Liigne või hooletu jõu kasutamine võib tuua kriminaalvastutuse.

Koolitus ja praktika erinevad: aluseks on eneseteadvus, riskide hindamine, suhtlusoskused ning juhitavad füüsilise kaitse tehnikad, mis rõhutavad turvalist pääsemist või eraldamist. Enesekaitse harjutused ei tohi asendada õiguskaitset või turvameetmeid ning neid tuleks läbi viia vastutustundlikult ja seaduskuulekalt.