duplikeerumist

Duplikeerumist on üldmõiste, mis tähistab koopiate loomise protsessi – ükskõik, kas tegemist on füüsiliste esemete kopeerimise, digitaalse teabe replikatsiooni või bioloogilise materjali topeltkopeerimisega. Sõltuvalt kontekstist võib duplikeerumine olla sihitud (näiteks varundamine või kloonimine) või juhuslik.

Digitaalses kontekstis tähendab duplikeerumine andmete kopeerimist või varundamist. Tavapärased meetodid on täielik varundamine, järkjärguline varundamine ja replikatsioon, mis võib toimuda kohapeal (peegeldamine) või kaugemal serverites. Tehnoloogiad hõlmavad RAID-i, andmebaaside replikatsiooni ning varundus- ja taastamissüsteeme. Eelised on andmete vastupidavus, kiire taastamine ja süsteemi töökindlus; riskideks on ruumivajadus, andmete järjepidevus ja turvalisus ning halduskulud.

Bioloogias tähistab duplikeerumine geenide või kromosoomide topeltkopeerimist. See on oluline evolutsioonimehhanism: duplikaadid võivad aja jooksul omandada uusi funktsioone (neofunktsionaliseerumine) või jagada vanade funktsioonide rolli (subfunctionaliseerumine).

Õigusal ja eetiline aspekt puudutab kopeerimise õiguspärasust. Kopeerimine võib hõlmata autoriõigusi, litsentse ja kaupade originaalsust ning tekitada küsimusi võltsingute, kopeerimisstruktuuride ja konkurentsi kohta. Tööstustes ja meedias kasutatakse duplikeerumist sageli kvaliteedi tagamiseks, varustuskettide riskide vähendamiseks ja töökindluse suurendamiseks.