doonoripuuduse

Doonoripuudus on olukord, kus doonorite annetuste või elundite pakkumine ei vasta vajadusele tervishoiusüsteemis. See probleem puudutab peamiselt vere- ja elundidoonorlust ning selle tagajärjed ilmnevad ravivõimaluste piiramisel, pikkemates järjekordades ja operatsioonide viivitustes.

Peamised põhjused on doonorite arvu vähenemine võrreldes vajaliku kogusega. Siia kuuluvad vananev elanikkond, teadlikkuse ja hoiakute puudus, kultuurilised või usulised veendumused, ning logistilised ja registrite haldamise väljakutsed. Elundidoonorluse kontekstis lisanduvad küsimused eeldatava nõusoleku süsteemide erinevused (opt-out vs opt-in) ja pere otsuste roll. Veredoonorluses võivad hooajalised muutused, uuringute piirangud ja logistika mõjutada donorivarusid.

Tagajärjed võivad hõlmata elutähtsate siirduste järjekordade pikenemist, surmateadega seotud riski suurenemist ning verevarustuse puudulikkusest tulenevaid viivitusi meditsiinilistele protseduuridele.

Lahendused hõlmavad teavitustöö ja hariduse suurendamist, poliitiliste ja regulatiivsete raamistikute reformimist (nt opt-out lähenemise kaalumist), donoriregistrite ja pere nõustamise tugevdamist, elundidoonorluse soodustamist nii elus kui eluvõõraste donorite puhul ning logistiliste ja infrastruktuuri investeeringuid. Rahvusvaheline koostöö, parendatud järjekordade juhtimine ja tehnoloogilised edusammud võivad aidata puudust leevendada.