diskriminaatorid

Diskriminaatorid on elektronkomponendid, mida kasutatakse signaali tuvastamiseks või töötlemiseks vastavalt selle sisendväärtusele. Need on fundamentaalsed ehitusplokid digitaalses elektroonikas ja neid leidub paljudes rakendustes, alates lihtsatest lülititest kuni keerukate mikroprotsessoriteni.

Põhimõtteliselt töötab diskriminaator nii, et võrdleb sisendsignaali eelmääratud künnisväärtusega. Kui sisendsignaal ületab selle künnise, väljastab diskriminaator ühe loogilise taseme (näiteks "kõrge" või "1"), ja kui signaal jääb künnisest allapoole, väljastab ta teise loogilise taseme (näiteks "madal" või "0"). See lihtne võrdlusfunktsioon võimaldab eristada kahte erinevat olukorda või olekut.

Diskriminaatorite toimimispõhimõtted võivad varieeruda sõltuvalt nende tüübist. Levinud tüübid hõlmavad komparaatoreid, Schmidt päästikuid ja operatsioonvõimenditel põhinevaid diskriminaatoreid. Komparaatorid on otsesed pingetuvastuskomponendid, samas kui Schmidt päästikud lisavad hüsteresiisi, mis tähendab, et üleminekukünnis on erinev signaali tõustes ja langedes. Hüsteresiis aitab vältida müra põhjustatud vale lülitumist.

Diskriminaatoreid kasutatakse paljudes digitaalsetes ahelates. Näiteks digitaalsetes signaalitöötluses aitavad need teisendada analoogsignaalid digitaalseks, määrates kindlaks, millal signaal ületab teatud tasemed. Samuti on nad olulised kellasignaali taastamisel ja andmete dekodeerimisel. Nende võime tuvastada signaali olekut muudab nad asendamatuks paljude elektrooniliste süsteemide töös.