diskretiseerimise

Diskretiseerimise on protsess, mille käigus pidevalt muutuv või jääv suurus muudetakse diskreetseteks väärtusteks, tavaliselt arvuliste sammude abil. See meetod on olulisel kohal arvutiteaduses, inseneriteadustes ja matemaatikas, kus pidevate andmete või funktsioonide töödeldavus suurema lihtsustamise või arvutuslikkuse nimel nõuab andmete jagamist diskreetseteks osadeks.

Diskretiseerimise protsess hõlmab tavaliselt väärtuste valimist ja nende üleminekut arvutipõhisesse vormi, näiteks suuruse vahemike või diskreetsete aste või tasemetena. Näiteks analoogsignaali diskreetimine tähendab selle väärtuste mõõtmist kindla intervalli jooksul ning muudetud signaali salvestamist või töötlemist vahemikus määratletud väärtustega.

Peamiseks eesmärgiks on säilitada algse pideva andmestiku või funktsiooni olulised omadused ning võimaldada nende analüüsi ja töötlemist arvutites. Diskretiseerimise kvaliteet sõltub valitud väärtuste sammudest; liiga suure sammuga võib infokadu tekkida ning liiga väikesed sammud võivad suurendada arvutuskaalu ja nõuda rohkem ressursse.

Discretiseerimine on hädavajalik paljudes rakendustes, sealhulgas signaalitöötlemises, pilditöötluses, algoritmide simulatsioonis ning analüüsides, kus pidev keskkond muudetakse sobivaks ja efektiivseks arvestuspõhiseks vormiks. Selle meetodi valik ja rakendamine nõuab hoolikat kaalumist, et tagada andmete säilimine ja analüüsi täpsus.