diskonteerimisest

Diskonteerimine on finantskontseptsioon, mis hõlmab tulevaste rahavoogude praeguse väärtuse arvutamist. See põhineb põhimõttel, et raha on täna väärt rohkem kui sama summa tulevikus, kuna see võib teenida tulu investeeringute kaudu. Diskonteerimismäär, mida sageli nimetatakse ka intressimääraks või tootlusnõudluseks, peegeldab riski ja aja väärtust, mis on seotud tulevaste rahavoogude saamisega. Mida kõrgem on diskonteerimismäär, seda madalam on tulevaste rahavoogude praegune väärtus.

Diskonteerimist kasutatakse mitmesugustes finantsrakendustes, sealhulgas investeeringute hindamisel, ettevõtte väärtuse määramisel ja laenude tagasimaksete arvutamisel. Kui ettevõte kaalub projekti, prognoosib ta kõiki tulevasi rahavoogusid, mida projektiga seoses eeldatakse, nii sissetulevaid kui ka väljaminevaid. Seejärel diskonteeritakse need tulevased rahavood praegusesse väärtusesse, kasutades sobivat diskonteerimismäära. Nende praeguste väärtuste summa annab investeeringu puhas praegune väärtus (NPV). Kui NPV on positiivne, eeldatakse, et investeering on tulus ja seda võib kaaluda.

Vastupidi diskonteerimisele, mis arvutab tulevaste rahavoogude praeguse väärtuse, kasutatakse kapitaliseerimist tulevaste rahavoogude eeldatava summa suurendamiseks. Kapitaliseerimine on protsess, kus iga perioodi saadud tulu liidetakse, et arvutada tulevikus saadava kogusumma. See erineb diskonteerimisest, mis võtab arvesse aja väärtust ja inflatsiooni. Kapitaliseerimisprotsessil on mitmeid rakendusi, näiteks tulude prognoosimine ja vara väärtuse hindamine.