digitaalkujutisel

Digitaalkujutis on visuaalse stseeni või eseme digitaalne representatsioon, mis on salvestatud arvväärtustena. See võib olla foto, skannitud kujutis või arvutiga loodud grafika. Digitaalkujutised luuakse tavaliselt valguse salvestamise sensorite abil või arvutipõhise renderdamise teel ning neid talletatakse ja edastatakse digitaalselt.

Peamised tüübid on raster- (bitmap) kujutised ja vektorkujutised. Rasterkujutised koosnevad pikslist ning sobivad hästi fotodele; nende suuruse suurendamine võib kvaliteeti halvendada. Vektorkujutised põhinevad geomeetrilistel kujunditel ja on skaleeritavad ilma kvaliteedi kadudeta, sobides hästi logos ja illustratsioonide jaoks.

Failiformaadid ja tihendus: Rasterkujutiste levinumad failiformaadid on JPEG, PNG, GIF ja TIFF; vektorkujutised kasutavad näiteks SVG või EPS vorminguid. Kaotusega tihendus (nt JPEG) vähendab faili suurust, kuid kaotab osa detailist, samas kui kaotusteta tihendus (nt PNG, TIFF) säilitab kvaliteedi. Värviruumide ja lahutusvõime mõisted tõlgitakse sageli kui värvigamma (nt sRGB, Adobe RGB) ja piksliarv (PPI/DPI).

Kasutus ja töötlemine: digitaalkujutisi luuakse ja töödeldakse digitaalse fotograafia, skaneerimise ja arvutigraafika vahenditega. Metainfo ja värviprofiilid tagavad korrektse kuvamise erinevates seadmetes. Digitaalkujutised on laialdaselt kasutusel veebis, trükis, meditsiinis ja geoinfosüsteemides.

Ajalugu ja tähtsus: digitaalkujutiste arendamine sai alguse 1960ndatel ja 1970ndatel ning nende laia levikut toetasid 1990ndatel JPEG- ja PNG- standardid. Tänapäeval on digitaalkujutis põhiline viis visuaalseinfo digitaalseks edastamiseks ja talletamiseks üle kogu maailma.