difusioonpõletitega

Difusioonpõletid on põlemisliigid, kus kütus ja oksüdeerija segunevad peamiselt difusiooni teel ning põlemine toimub neid segunemiskohtades. Erinevalt premix-põletitest ei ole kütust ja oksüdeerijat eelnevalt ühtseks seguks; reaktsioon toimub siis, kui kaks komponent kohtuvad põlemisjoonel. Selline mehhaanika annab difusioonpõletitele iseloomuliku segunemise ja temperatuuriprofiili, mis sõltub voolude suunast, kiirusest ja koostisest.

Väljund ja struktuur on sõltuvad vooludegeomeetriast. Tavaliselt esineb difusioonpõletites eraldi kütus- ja oksüdeerija vool ning segunemine toimub edasi-tagasi liikumise teel. Põlemisjoone läheduses tekib kõrge temperatuuriga ala, kus reaktsioonid toimivad. Nende põletite nähtav välimus sõltub kütusest ja toimuvatest sootainetest; süttide või suitsuvuse tõttu võivad difusioonpõletid olla visuaalselt erksad ja heledalt lõõmavad.

Olulised tegurid on ekvivalentsusmse jaotumine, voolu kiirus ja turbulents. Adiabaatne temperatuur difusioonpõletites on märgatavalt sõltuv koostisest ja võib olla kõrgemalt või madalam kui premix-põletites, kuid soot tekke oht suureneb eriti rikastes seguvedelikes. Diffuusion flames on tihti stabiilsemad lihtsates geomeetriates, kuid need võivad muutuda ebastabiilseteks turbulentsi või voolukiiruse muutustega.

Rakendused hõlmavad kodusoojendust ja valgustust (nt küünlalõõm), erinevaid tööstusliku kuumutamise süsteeme ning põlemusuuringuid, kus difusioonpõletite lihtsus ja iseloomulik segunemismehhanism pakuvad olulist uurimis- ja rakenduskeskkonda. Sõltuvalt kasutusalast võivad neid pöörata ja optimeerida ning jälgida ka saasteainete tekke riske.