difraktsioonivõredest
Difraktsioonivõre on optiline seade, mis koosneb suurest hulgast paralleelsetest, tihedalt paigutatud piiretest või soonetest. Need piirded võivad olla kas läbipaistvad või peegeldavad. Kui valguskiir või muu elektromagnetkiirgus langeb difraktsioonivõrele, toimub difraktsioon ja interferents, mille tulemusel ilmneb spektriline lahutus. Peamine põhimõte seisneb selles, et iga piire toimib kui sekundaarne allikas, millelt lähtuvad lained interfercerivad omavahel. Mõned piirded on blokeerivad ja teised lasevad valgust läbi, või on need peegeldavad. Piirete vaheline kaugus, mida nimetatakse võrekonstandiks, on tavaliselt valguse lainepikkuse suurusjärgus.
Difraktsioonivõre lahutab valguse selle koostisosadeks, sarnaselt prismaga, kuid erineval füüsilisel printsiibil. Kui monokromaatne valgus langeb võrele,
Difraktsioonivõresid kasutatakse laialdaselt spektroskoopias materjalide koostise ja omaduste uurimiseks. Neid leidub ka erinevates optilistes instrumentides, nagu