detoneerimisest

Detoneerimisest on kontseptsioon, mis kirjeldab heli sageduse kõrvalekaldumist sihtsagedusest või harmooniast. Detoneerimine võib olla tahtlik, näiteks muusikaproduktsioonis ja helidisainis, või juhuslik, kui instrumentide, mikrofoni või keskkonna tingimused muudavad sagedust.

Tahtlik detoneerimine on levinud tehnika: kaks või rohkem heliallikaid on peaaegu sama sagedusega, kuid üksteisest veidi erinevad. Selline erinevus tekitab helide vahel vilkumist ja ruumilise laiuse tunnet; seda nimetatakse sageli unison-detoneerimiseks või chorus-efektiks.

Detoneerimine võib esineda ka looduslikult või tehniliselt kontrollimata. Instrumentide intoneerimise vead, keelte pinge, temperatuurivahed ja niiskuse muutused ning ajutised mehaanilised kõrvalekalded võivad tekitada väärtuningut. Selline kõrvalekalle võib muuta esituslaadi ja kõla.

Kuulamisel tekkiv beati- või võnkefekt tekib siis, kui sarnaste sageduste erinevus on kerge või mõõduka suurusega; see lisab helile elavuse kuid liigse detoneerimise korral võib see halvendada tämbrilist kooskõla.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad nii analoog- kui ka digitaalset sünteesi, kus detoneerimist kasutatakse helide ruumilise laiuse ja tiheduse suurendamiseks. Mõnel žanril ja stiilil on tahtlikult kasutatud kerge detoneerimine iseloomulik, teiste puhul hoitakse tämbriline kooskõla rangemana.

Seosed: seotud mõisted on toonide intoneerimine, temperamenti ajalugu, chorus- ja unison-efektid ning helikvaliteedi kontroll.