desinfitseerivaid

Desinfitseerivad ained on kemikaalid, mida kasutatakse patogeenide vähendamiseks pindadel ja esemetel ning seeläbi nakkuste leviku tõkestamiseks. Erinevalt antiseptikutest, mida kasutatakse elusorganismidel, ei ole desinfitseerivad ained mõeldud naha või limaskestade desinfitseerimiseks.

Peamised rühmad hõlmavad alkoholipõhiseid lahuseid (etanool, isopropanol), klooripõhiseid ained, kvaternaarsete ammoniumühendite ehk QAC-id, vesinikperoksiidi ja teisi oksüdeerijaid ning mõnikord aldehüüde nagu glutaraldehüüd. Igal rühmal on spetsiifilised eelised ja piirangud: alkoholid on tavaliselt kiire toimega ja sobivad väikeste pindade desinfitseerimiseks, kuid võivad kahjustada tundlikke materjale; klooripõhised ained on laialt spektrilised, kuid võivad tekitada järelmõjusid ning pinnade korrosiooni; QAC-id on pindadele sobivad ja levinud, kuid nende efektiivsus võib väheneda orgaanilise jäägiga; vesinikperoksiid on tugev oksüdeerija, sageli vähem korrodeeriv; glutaraldehüüd on väga tõhus, kuid potentsiaalselt naha ja hingamisteede ärritaja ning piirang haiglasse kasutamiseks.

Desinfitseerimise edukus sõltub kontsentratsioonist, kontaktajast, pinnatüübist ja orgaanilise materjali olemasolust ning tihti ka märgistusest tulenevatest nõuetest. Keskkonna ja tööohutuse huvides peab järgima tootja juhiseid ning kasutama kaitsevahendeid. Regulaarselt kontrollitakse biotsiidtoodete kvaliteeti ning need peavad vastama vastavatele standarditele.